*kui see ongi jetlag, siis paluks mulle iga päev üks jetlag. läksin eile normaalsel ajal magama, uni oli kell kaheksa hommikul lõplikult läinud, kappasin päev läbi rõõmsalt ringi, õhtul kümne paiku koju jõudes vajusin magama… nüüd rikun režiimi, kell on 2.20 öösel ja otsustasin siin seda juttu menetleda, sest nii tähtis on teatada, et ma käisin täna jalutamas ja tuju on jeeeeeeee!
*esiotsa ma arvasin, et hongkong on mingi betoonist ärilinn, et mulle ei meeldi, sest mulle meeldib ju puid kallistadt vmt. siis lugesin reisijuhti ja sain teada, et siin on miljon templit ja muuseumit ja matkarada ja sood ja mäge ja mereranda ja 25 kraadi sooja ja saab inglise keelega hakkama ja et mulle hakkab kongkong meeldima… see on kõik tõsi, aga tõsi on ka see, et see isegi see kõige betoonisem kõrghooneid PAKSULT täis osa on väga-väga muhe. õitseb ja võngub mõnusalt.
*ilm on maikailm, juhhei!
*parkides on tasuta wifi, juhhei!
*vertikaalsete piltide linn: enne ma ei andnud endale aru, mis on kõrged majad. nüüd vist sain teada, kuhu nende kaksiktornide ja radissonsasside ehitamisega sihitakse. haha. never gonna happen. aga majade vahel on aeg-ajalt džunglit ja see tekitab ägedad kontrastid ja tasakaalustab betooni ära.
*mingi mees tuli vastu ja ütles, et mul on so lucky face. tavaliselt on need tänaval tähelepanu nõudjad oma “komplimentidega” jälgid, määrivad hinge, ja ma püüan need võimalikult kiiresti unustada, aga see sõnum jäi millegipärast minuga..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
ütle midagi!
say something!