Teisipäev, 9. oktoober 2012

must meri, esimene tutvus


nessebar-2.jpg

suvi on ammu läbi, kass magab jälle wifi peal. aga septembri esimese nädala hängisin ma väikekodanlikus stiilis musta mere ääres suve pikendades, niisiis:

bulgaaria märkmed

*päike! päike, ma armastan sind. küpsed mahlased suus sulavad virsikud, teid ka. hea vein, kuiv, vürtsikas, hea, päriselt ka.

*soojad lained! suured! mitte nii soolased kui vahemeri - sool ei söö silmi ära, kui need vees lahti teha! ma ju ei oska kinnisilmi ujuda. varna ranna vetelpäästja läks ärevaks ja hakkas vilistama, sest ma ujusin poist mööda. aga poi oli tehtud punaseks värvitud viieliitrisest plastkanistrist ja selleks ajaks, kui ma sinna ujuma läksin, olin ma juba harjunud, et hei - siin maal on kõik kohad prügi täis, va hotelli territoorium. kui vilet kuulsin, siis panin pildi kokku ja sain aru, et kanister on tegelikult poi. pärast tuli vana juurde ja lubas trahvi teha. tore naljamees. btw: siiamaani on minu jaoks müstika see, kui puhtad olid kaplinna tänavad. prillikivipuhtad. ainus erand, mida sealt ahvikiirusel ära ei koristatud, oli inimeste sitt. mis on muidugi märk, mis osutab tervele kurvale sotspornoeeposele teemal kolonialismi ajalugu ja tagajärjed ja sinna me praegu ei lähe. aga infra on siiski teema ->>

nessebar-4.jpg
nessebar-3.jpg

*võtame nessebari ↑. imeilus väärikas iidne linnake, tähtis antiik-kreeka kaubasadam, unseco pärandipärl jne. kahju vaadata, kuidas suveniiriputkamajandus teda kägistab nii, et linn sealt alt õieti välja ei paista. nii selgelt on näha, et ärikad on kohal, aga riik/linn oma reguleerimisega veel mitte. muide ma olen suveniiridesse veidralt kiindunud: mulle meeldib neid uurida ja näppida, olgugi et 99,9% neist ei tahaks ma iial omada. klišeed ikkagi kõnelevad midagi, aga nüüd sai küll isu täis. infraga on jamps. mul ei ole kohtadest üldplaanegi pildistatud, sest kohad ei paista putkanduse tagant välja. lisaks: fondidest on pressitud turismiraha ja igale poole infotahvlid üles pandud, aga need sisaldavad stoori asemel kuivi fakte, spell-checki pole keegi vaevunud tegema (holly mary igal pool, hahaa-hahaa), professionaalsest graafilisest disainist rääkimata. tahaks minna tagasi pärast majandusapokalüpsist, siis kui pudukaupmehed on välja surnud. va pitslinikute müüjad ↓, nendes on hinge, nemad võivad jääda. ok, meremehesärkide- (kohalik puuvill), roosi- (kohalikud õliroositooted šampoonist moosini),  ja merekarbivennad ka. hiina plastmass sulagu siva naftaks tagasi.

nessebar-1.jpg

*lisaks autod. kunagi minu poollapsepõlves löödi autod tallinna vanalinnast välja. nüüd saan ma nii hästi aru, miks seda tehti. nessebar tahab sama saada.

*sunny beachi kuurortlinn ise on infra plaanis muidugi hullem veel. putkamajandus sirutub kõnnitee ääreni. autoteel sõidavad autod. kuhu mahuvad jalakäijad? linnavõimul on sest pohlad. prügi. hulkuvad loomad. räpane liiv. see-eest on potipalmid maantee äärde pandud, et vahemere fiili luua. sellised prioriteedid. varnas olid kõnniteed paksult täis pargitud ja kui ma ütlen paksult, siis ma seda ka mõtlen. vist on tekkinud inimestel nii palju raha, et juba saab auto osta, aga muponautide ja parkimisreeglite süsteemi pole riik veel leiutanud. ega ajalehed vaegparkijate häbistamiseks pildistamiskampaaniaid korraldanud. arenguruumi on.

*k valgevenelased rääkisid, et sunny beach on noorte kuurort: ööklubisid täis ja juuakse nii nagu ei kusagil mujal. ise olime väikesed vanainimesed ja libistasime disko asemel hotelli terrassil veini. hotell oli ka õnneks keskusest väljas ja viisakas, väike ja puhas + bassein ja vaade nagu miljonäril. ei saanud kurta. muusaes, keskuse ja meie vahel oli veel nudistide plääž, jee. tahtsin püsida teemas ja võtsin kaasa antropoloog augé „kohad ja mittekohad”, aga no ei ole see basseini ääres lugemise tekst. (augé avalik loeng on reedel tlü-s muide, elav klassik, ma läheks, kui päev oleks vaba. link ka.)

*nessebari kirikud. on väikesed. punastest savitellistest laotud võlvid. mõni meeter laiad ruumid. seinu katavad freskod. seina alumisse serva on kraabitud laevade kujutised - ju on kala- ja kaupmehed käinud oma paadile head õnne palumas. hubased. tagasihoidlikud. ei ole mõeldud tühisusetunde tekitamiseks ega kulla-karraga uhkustamiseks. selline võib tõepoolest olla koht, kuhu tulla jumalaga usalduslikult juttu ajama, mitte teda kartma. oo! kunagi on olemas olnud normaalseid kristlasi - nii normaalne!

aladaja monastery

*sama liiki vaimustus: aladja klooster ↑. kõrgele lubjakivikalju sisse uuristatud kambrite kee. nii võluvalt pretensioonitu. ei mingit poosi. siin on loodus, jumalale on ruumi. askees sobib usuga hästi. muudab usu usutavaks. full disclosure: astusin mõni päev tagasi ametlikult kogudusest välja ja pesin duši all ristimisvee maha, seega olen nüüd aus inimene, paluks mind sel puhul õnnitleda.

*nägin varnas kollast ikaruse bussi, nr 23. süda jättis paar lööki vahele - kodubuss!

*veel nalja: sõitisime 100 km taksoga. marsruudil varna - sunny beach. sest viimases bussis said nina ees kõik kohad täis. 33 leevi nägu, ehk siis nii umbes 16 eurot. juhhei.

*ikka veel ei ole guugeldanud, et mis valemiga oli rumeenia kunagi bulgaariast lõuna pool.

*k ütles, et on kogu kremplist positiivselt üllatunud, et oli kuulnud, et bulgaaria on ikka veel jumalast nõuka. mina olin kuulnud ainult seda, mida mu emps rääkis: et n-liidus oli bulgaaria „välismaa”, kuhu kõik kangesti pääseda tahtsid ja emps oli sillas, kui talvel sinna ekskursioonile sai. tänapäeva suhtes mul ootused puudusid. kokkuvõttes siis: nõuka pole sealt päriselt kadunud, aga euro on tugevalt peale lennanud. esialgu veel see odav varjane küprokieuro, meie 1990ndad. kellel on raha, paneb oma autentsele savitellistest majale moodsa pastelltoonides krohvikihi peale ja rikub sellega miljöö ära. nagu meil plastaknad lenderi maja küljes. oh, ja varna oli tõeline klaasitud rõdude paradiis - eklektika oli nii võimas, et oli lausa äge. infrakääridest oli juba juttu. kirillitsamaa kohta on väga palju ladinatähelisi-ingliskeelseid silte. nad tahavad läände, aga on näha, et uue identiteedi kingad hõõruvad jalas. üleminekuajad.

*kõik mu jutt on muidugi kahtlaselt vingumise nägu, aga ausõna - selline vastuoluline ja küsimusi tekitav turismikogemus on 100% võrra huvitavam kui viimseni geneeriliseks lihvitud turistilõks, kus kohaliku ühiskonna nägu ära on peidetud, et klient jumala eest oma peaga mõtlema ei peaks. niisiis õpetlik ja põnev käik.

2 kommentaari:

  1. Issand, see oli nii huvitav jutt...
    mul on tunne, et käisin ka seal korraks. Võrdluseks peas kumisemas vene kirjandusklassikud ja Musta Mere hiilgeaeg...
    Täiesti teine maailm ikka, aga samas kujutan nii hästi ette.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. aitäh! mul on hea meel, et meeldis! mis tuletab mulle meelde, et peaks sundima ennast ikka vene keeles lugema... nii hea, et paregu pole selle jaoks ikk üdse aega!!

      Kustuta

ütle midagi!
say something!