kolmapäev, 16. juuni 2010

roppused või küll ma olen populaarne

sant pol de mar

Esiotsa oli see kummaline, et elutoa seina peale on "rahu" kanji maalitud. Elutuba peaks olema ju lõbus ja energiline koht. Pidu-pidu. Päevaga sai selgeks, et siin on õues lihtsalt nii intensiivne, kõik kohad on suhtlemist ja jauramist täis, et seda rahu on vaja.

Ei ole sellist asja, et loed pargis raamatut ja lähedusse sattuvad inimesed saavad aru, et sul on praegu see iseolemise moment. Paremal juhul teeb eemal kaks tüüpi spontaanselt muusikat akustilise kitarri ja lauluhäälega, hiljem tuleb laulja ja uurib, et kust tuled, kes oled, räägib oma lastelastest, näpib su kummaliselt pikki varbaid ja seletab kui muy guapa* asjaosaline rubia** ikka on. Küll on ikka muhedaid taate olemas. Koduteel kõnetab meikimata ja á la pidžaamas sind sulle rinnuni noor hispaanlane ja pakub endaga ajaveetmise eest raha. Fakkjuu, päkapikk, ma ei ole prostituut. Ptüi.

Või siis vedeled sõbrannaga pargis muru peal (mõnes kohas siin ikka on muru ka), paari tunni pärast sigineb eemale, aga üldiselt saadaolevat ning isikliku ruumi arvesse võttes siiski kahtlaselt lähedale puu alla vanem härrasmees. Alguses paistab, nagu tšilliks niisama, pärast avastad, et härra varustus on õllekõhu vahelt välja võetud ja hellitatakse ennast.

Või siis sõidad rattaga (siin ilgelt lahe avalik rattalaenutussüsteem) randa, rattatee läheb suure autotee äärst, kolm rida mõlemasse suunda. Väntad ja näed, et mingi naine kükitab tee ääres, püksid alla tõmmatud, ja loodus voolab sorinal kõnniteele. Küsimärgid-küsimärgid. Pärast ranna ääres parkimisplatsi äärt pidi jalutades teeb autos istuv vend silma ja hakkab tasapisi sinu kõrval sinuga kaasa sõitma, kuni parkla lõpuks otsa saab. Sellises olukorras peab ennast kokku võtma, et mitte häiritustundest jooksu pista.

Pilt on tehtud kohas nimega Sant Pol de Mar, mis jääb Barcelonast natuke põhja poole, nii tunnike teismeliste täiekõrilist kisa täis rongisõitu. Isegi "kohalikud" olid sellest lärmist pisut kohkunud.

Need on siis isiklikud juhtumused, muidu käib tänaval niisama konstantne jauramine. Ühesõnaga rahumärk elutoas on asjade tasakaalustamiseks hädavajalik.

*väga ilus
**blondiin

PS Ma arvasin, et oskan KISS olla (Keep It Short and Simple ehk veel üks kuldlause GLENi bullshit bingo ankeedist, vt ka "everything is interconnected" eelmises postis), aga need postid venivad ikka nii pikaks, õhh...

1 kommentaar:

  1. mida pikem post seda parem
    ma päevitan praegu paljalt oma hoovis nagu barcelona rannas tehakse. loodan et naabrid müüri tagant piiludes ei harrasta neid kombeid, mis siin postituses kirjeldatud.
    aga mul on suva ka. kuni ma ei tea sellest.

    VastaKustuta

ütle midagi!
say something!