Turistilõksus

Käisin rahvamuusikali vaatamas. See siin kohalik tõmbenumber. Mitmele sajale/tuhandele kohalikule talunikule aetakse kostüümid selga, antakse tõrvikud kätte ja pannakse jõe peal ujuva areeni peale väljavalgustatud mägede taustale laulma. Kõrget kunsti selles muidugi ei ole, taotletud supereepikat ka päriselt välja ei venita, aga igav ka õnneks ei hakanud. Tuledemäng oli igati kena lõppude lõpuks. Ja noh, publik oli minu jaoks vähemalt sama huvitav kui etendus ise.

Aga mis tegi õhtust sündmuse, oli muidugi see, et sai minna välja kultuuri vaatama. "Kloostrist" lasti välja üheks õhtuks ja ega ma pole suutnud tuvastada siinkandis ühtegi muud kontserti-galeriid-kino-teatrit ega muud taolist päris asja.  Nagu Jesse üks kord selgitas: hiinlasi üldiselt ei huvita kultuur, nad on uhked, et nende vanade aegade kunst oli niivõrd tasemel ja usuvad, et lagi on käes ja mis seal ikka enam punnitada; nüüd on neil iPhone'i vaja. Aga mulle tuleb ikka inimese tunne kohe peale, kui saab "kuhugi minna".

nähtav ja nähtamatu

klassikaline õppetund kontrastidest. kirikus, nessebaris.

House shopping

Will move in next life. Or the one after. Someone else can have the palaces.

I❤BARCELONA

Kui Tallinnas tuleb lumi alati ootamatult maha, siis Barcelona oli valmis. Sool oli tänavatel koguni enne lund. Mida sellest järeldada, ei tea.

Pühapäevased märkmed

Rõdud, Kadriorg, Kumu. Fotol on Helena Almeida sisemine rikastumine. Semperi näitus: lihtsate vahenditega saab öelda palju, aga mina jätan ikka kõik ütlemata, miks. Tallinn, ma armastan sind, aga Narva maantee on väga-väga kole tänav. See on kõik.

Tuletan meelde, kuidas see käis

Tuletan meelde, kuidas see käis.  Mõlemal pildil on üks Toompea nõlval rippuv maja, esimese kohta ei tea, teine on nii lege, et peab peale vaadates ise aru saama.

Espana!

Inimesed ikka küsivad minu käest, et kui ma LAV'i lähen, siis miks mitte jalka ajal. Aga vot sellepärast, et näha, kuidas võitjarahvas kohapeal "Kalinka" viisil oma maa nime soiub ja pärast ennast purskkaevus alasti koorib.

PS Inimesed käivad perekondade kaupa mööda tänavat ja löövad trummi. Väike tüdruk karjub akna all täiest kõrist: "Elagu Hispaania! Elagu v***!" Ega enne hommikut rahu ei saa.

Ägedad kunstid seinte peal siin Kataloonias

Esimene ja kolmas Tarragona vanalinnast, keskmine Barcelonast Goticast.

Barcelona juuksur

Tahaks minna...

Metsik loodus keset linna

See on seni vist mu lemmikpilt, mis ma siin teinud olen. Nii et pange see omale tapeediks või midagi.

roppused või küll ma olen populaarne

Esiotsa oli see kummaline, et elutoa seina peale on "rahu" kanji maalitud. Elutuba peaks olema ju lõbus ja energiline koht. Pidu-pidu. Päevaga sai selgeks, et siin on õues lihtsalt nii intensiivne, kõik kohad on suhtlemist ja jauramist täis, et seda rahu on vaja.

Ei ole sellist asja, et loed pargis raamatut ja lähedusse sattuvad inimesed saavad aru, et sul on praegu see iseolemise moment. Paremal juhul teeb eemal kaks tüüpi spontaanselt muusikat akustilise kitarri ja lauluhäälega, hiljem tuleb laulja ja uurib, et kust tuled, kes oled, räägib oma lastelastest, näpib su kummaliselt pikki varbaid ja seletab kui muy guapa* asjaosaline rubia** ikka on. Küll on ikka muhedaid taate olemas. Koduteel kõnetab meikimata ja á la pidžaamas sind sulle rinnuni noor hispaanlane ja pakub endaga ajaveetmise eest raha. Fakkjuu, päkapikk, ma ei ole prostituut. Ptüi.

Või siis vedeled sõbrannaga pargis muru peal (mõnes kohas siin ikka on muru ka), paari tunni pärast sigineb eemale, aga üldiselt saadaolevat ning isikliku ruumi arvesse võttes siiski kahtlaselt lähedale puu alla vanem härrasmees. Alguses paistab, nagu tšilliks niisama, pärast avastad, et härra varustus on õllekõhu vahelt välja võetud ja hellitatakse ennast.

Või siis sõidad rattaga (siin ilgelt lahe avalik rattalaenutussüsteem) randa, rattatee läheb suure autotee äärst, kolm rida mõlemasse suunda. Väntad ja näed, et mingi naine kükitab tee ääres, püksid alla tõmmatud, ja loodus voolab sorinal kõnniteele. Küsimärgid-küsimärgid. Pärast ranna ääres parkimisplatsi äärt pidi jalutades teeb autos istuv vend silma ja hakkab tasapisi sinu kõrval sinuga kaasa sõitma, kuni parkla lõpuks otsa saab. Sellises olukorras peab ennast kokku võtma, et mitte häiritustundest jooksu pista.

Pilt on tehtud kohas nimega Sant Pol de Mar, mis jääb Barcelonast natuke põhja poole, nii tunnike teismeliste täiekõrilist kisa täis rongisõitu. Isegi "kohalikud" olid sellest lärmist pisut kohkunud.

Need on siis isiklikud juhtumused, muidu käib tänaval niisama konstantne jauramine. Ühesõnaga rahumärk elutoas on asjade tasakaalustamiseks hädavajalik.

*väga ilus
**blondiin

PS Ma arvasin, et oskan KISS olla (Keep It Short and Simple ehk veel üks kuldlause GLENi bullshit bingo ankeedist, vt ka "everything is interconnected" eelmises postis), aga need postid venivad ikka nii pikaks, õhh...

Usalda tunnelit

Mulle lihtsalt meeldib siin see metroo. See on nii lihtne ja igale poole saab ruttu, usalda ainult tunnelit. Kui rong linnast ja maa alt välja jõuab, siis sõidab ta täpselt mööda mere äärt. Kui õiges kohas istuda, siis kõige parematel teelõikudel tundub, nagu sõidaks rong otse meres. See on nii ilus, et silmi eriti ei usu. Ja kuna raudtee läheb mööda randa, siis saab rongi pealt otse päevitama astuda. Luksusvillad on kuskil eemal, mere äär pole ära kinnisvaraarendatud, vaba maa. Mind huvitab, et kas nad tegid seda meelega, et mere niimoodi inimestele lahti jätsid. Mulle tundub küll. Sest nad oskavad elada. Joovad, suitsetavad, hüsteeritsevad, kusevad tänavale, aga keskmine eluiga on ikka maailmas premuselt kuues. (Eesti on 105., vahe on 10 aastat. Wikipedia andmed btw)


PS Blogi RSS varem ei töötanud, aga nüüd töötab. Ja teeb teie elu ka mugavamaks loodetavasti:)

teed viisid jälle Kopli liinidele

Pluss turistikad ikka ka;)


Küll mulle ikka meeldib, kui on ilus päev ja ei pea tööl käima.

Ma armastan rõdusid

Budapestis.

Budapestist...

Postkaart Hannale:)

laena rongijuhlie kraabitsat, vanemuine!

talv on vahva!