Eksamipalavik

Mediteerimine. Mul ei olnud selleks kunagi piisavalt kannatust. Istudeski oli alati nii ebamugav, et karju appi. Kuni mu ellu tuli Hiina ja spetsiaalselt mediteerimiseks mõeldud, aga muidu igati tavaline tatrapadi, mis istumise alla käib. See muutis mu elu, selle peale muutus kogu üritus paugult tehtavaks. Mugav muidugi ei hakanud - meistri sõnad, mida me iga päev kuuleme: "We don't practice qigong to feel better, we practice qigong to feel more." (Me ei tee qigongi selleks, et enesetunnet parandada, vaid selleks, et rohkem tunda.) Igasugu pingeid muudkui mullitab pinnale ja uued kihid kooruvad lahti, aga on talutavalt ja põnevalt ebamugav.

Küll aga on suht jõhker too ülal pildil kujutatud tegevus ehk seistes mediteerimine. Teoreetiliselt peaks see olema sama mõnus, nagu õhtul pehme teki alla pugemine. Nojah. Eks tehke proovi, kaua ise jaksate taolist asendit hoida ilma, et pea otsas plahvatama hakkaks. Ja just pea töötab seda harjutust tehes vastu kisendades keha kohta igasuguseid lollusi nagu "Appi, kui valus!!!" ja "Siia ma suren!!!". Ühesõnaga, kui meil siin läheb selle õppeprogrammiga nii, nagu plaanid ette näevad, siis tuleb meil sügisel übereksam. Teoreetiline kirjalik osa loomulikult, kuid praktiline osa ka ehk siis kaks tundi järjest seistes mediteerimist. Mhmh. Kaks tundi. 120 minutit. Järjest. Apua. Ma olin enda üle kohutavalt uhke, kui nädalat paar tagasi 20 minutit vastu pidasin. Nüüd harjutame iga päev pool tundi. Nii see raudne särk meile ühel heal päeval selga kasvab. Ulme, mis tundub iga päevaga terake vähem ulmeline...

"Daoists don't meditate to relax, they relax to meditate - that's the real chocholate," nagu meile siin päevast päeva korrutatakse. (Daolased ei mediteeri selleks, et lõdvestuda, nad lõdvestuvad selleks, et mediteerida - päris šokolaad on peidus seal.)