Raport otse voodist

Minu voodis on täna olukord selline, nagu ülal näha. Nimelt Yanzi sõnul PEAB restoranis kass olema. Ma pole täpselt aru saanud miks, tema jaoks on see mingi iseenesestmõistetav hea õnne asi... Ja noh, meil käivad rotid öösiti köögi peal möllamas kah. Kui ma päris päris alguses kirjutasin, et mingi lind käib varikatuse peal sahistamas, siis - hahahahaha - see lind on tegelt rotipere. Ühesõnaga vaja oli ja pisikiisud elavad nüüd minu toas, sest nad on veel liiga väikesed, et neid maja peale lahti lasta. Ausalt öelda on pisikesed räpakotid minu arvates liiga tillukesed, et neid ema juurest äragi võtta, aga mis mina ka tean… Siin on omad kombed ja oma talupojamõistus. Ja need lõunamaade kassid näevadki kuidagi ekstrarääbakad välja, sest neil pole aluskarva õieti. Igatahes süüa ja potil käia nad oskavad ja ronivad ja uudistavad ja löövad mulle nurru ja on tragid. Eeldatavasti tulevad neist kiftid pättkassid. Kas ma olen õnnelik? Jaa!

...

Merkuur hakkas taevas tagurpidi käima, mis tähendab kolme nädalat möödarääkimisi, arusaamatusi, emotsionaalseid ja tehilisi jamasid. Meil siin maja peal nimelt esineb astroloogiasse uskujaid. Iseenesest olen ma nüüd mõtlema hakanud, et võib-olla tõesti. Kui kuu tõmbab tõuse-mõõnasid käima, siis inimene on ju ka ometigi enamjaolt veest tehtud, polegi fantastiliselt ebaloogiline, et taevakehadel inimestele ka mingisugune mõju on. Lõppude lõpuks hakkab ajalehetoimetussegi rahulolematutelt lugejatelt kõnesid tulema just täiskuu ajal. Aga olgu sellega, kuidas on. Kokku sattusid asjad nii, et mercury retrograde'i esimesel päeva õhtune meditatsioon loksutas midagi lahti ja mu nägu paistetas ennast jälle eepiliseks (silmad nii paistes, et välja ei näe) ja ma teadsin seda ette. Tunnen nüüd tuleva nahaplahvatuste märgid ära ja need on puhtalt emotsionaalsed. Suht tobe on muidugi mõelda, et muudkui elasin ja elasin ja alles nüüd õppisin/õpin emotsioonidel ja mõtetel vahet tegema.

Niisiis kui mul sees midagi liigutama hakkab ja ma seda kas a) vana autopiloodi peale lülitudes vältima hakkan või b) ära maandada ei oska, kohe on järgmisel päeval tagajärjed näos. Seekord suutsin ma täisautopilooti vältida, aga kohe ära maandada ei osanud. Nagu teadsin, et peaks, aga ei sundinud ennast maandama. Selline kummaline üleminekuaeg. Hommikuks oli pea topeltmõõdus. Menetlesin olukorda seekord suurema paanikata, paastusin päevakese, tundsin oma ebamugavusi läbi. Lõpuks meenus, mida ma tegema pean - läksin parki ja ronisin mäe otsa. Kaks tundi hiljem oli 90% paistetusest läinud. Täna käisin uuesti ja kavatsen nüüd sellest teha igapäevase rituaali.

Nüüd vedelen voodis, kassid magavad mu ümber ja löövad nurru. Teisel korrusel mängib Jesse ukulelet ja nad laulavad Aixingiga koos "Hallelujah't". Haigelt idülliline on. Side lõpp.