Laupäev, 29. juuni 2013

Xingping ja jaanilaupäev

Xingping


Jaanilaupäeval käisime ülesjõge naaberlinnas turistitamas. Jube vahva oli kookonist välja saada, mis siis, et alles ma ju käisin HK-s. Lõket ei teinud. Vaadake siis pilte, sest kirjutada ma ei viitsi.

Olen elus.

Ägedad vanad uksed. Neid punaseid hea õnne ja jumalate kummardamise pabereid ma dešifreerida ei oska, aga igal juhul on nad Hiinas palju haruldasemad kui Hongkongis näiteks. Eks tubli rahvavabariik ole paberite järgi veel ateistlikum kui armas Eestimaa ka.
Kaarte ja muid lauamänge mängitakse igal pool ja igast asendist. Meie oma tänavalgi otse üle tee mutid muud ei teegi, kui mängivad päev läbi kaarte. Hea elu.
Üks vana tänav on meiesugustele turistidele vaatamiseks alles jäetud. Aitäh.
Haruldane - inimene nikerdab oma kätega suveniiri. Enamik kraami on mõistagi Made in China.
Tähtis koht on see Xingping.

Ja siis tegime "pambusepaadiga" lõbusõitu ja imetlesime maastikku. Tähendab vanasti olid sellised paadid pambusest, nüüd on nad ohtlikuks kuulutatud ja ära keelatud, niisiis ristlusturism käib plastmasstorudest paatidega nüüdsel aal. Põhilisel turistiatraktsioonil on seega nüüd linnuke kirjas. Muidu ei saa Yangshuos jõe äärdegi minna ilma, et väikesed mutikesed sind ei ründaks hüüetega "Bamboo! Bamboo!" ehk see on ainus rahvusvaheline sõna, mida nad teavad.

1 kommentaar:

ütle midagi!
say something!