Neljapäev, 30. mai 2013

Ehitame maja või midagi...

Töö ja vile käivad koos. Õigupoolest hästi palju tööd. Elame ehitusplatsil. Mis siis saama hakkab? Restoran, kus tehakse ainult super- ja taimetoitu, mis on siin sama haruldane kui Eestis. Kõik see - nii ehituse, sisekujunduse, menüü planeerimine jne jne - sünnib nii spontaanselt, et mina kui kahe ehitusinseneri üles kasvatatud inimene ei taha sellest tõtt-öelda üldse mõelda. Midagi võtaks nagu juba ilmet ka, aga eks paistab... Ma tõesti loodan, et see entusiasm, mis seda protsessi tagant lükkab, on ammendamatu. (OMG, ma pean selle rea täis kirjutama, muidu näeb see lihtsalt nii kole välja lorem ipsum dolor.)

Nendest üle saja aasta vanustest ustest saavad plaanide kohaselt kohviku lauad.
Tüübid ehitavad katust, katse number kaks.
Ühtlasi kiskus linn meie väravaesise üles - meie tänav saab kõnnitee.
See üldistusjõuline roosa föön on siin selleks, et värske segu ikka kiiremini taheneks. Sümboliseerigu see siis siinset ehitustöö tegemise stiili.

2 kommentaari:

  1. See suur, et tahtsin vaid öelda, et olen su kirjutiste andunud fänn ja laigin neid koguaeg oma peas :) (ja soovin ikka head ja paremat ka)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, Pirjo! Nii tore on saada kinnitust, et mu jutukesed täitsa tühja kosmosesse ei kao:)
      Ma laigin sinu omasid vastu ka muuseas ja mul on üleüldse jube hea meel, et sinust nüüd lõpuks filmikriitik sai, sest õigupoolest ma ootasin juba ammmmmmu, et see juhtuks! Minu peas oli see juba mitu aastat ainult aja küsimus. Ja noh, *naeran kõva häälega* ma olen nii uhke enda üle, sest mul oli õigus, kui arvasin, et sul kukuks filmikriitika hästi välja. Inimesed, lugege Sirpi, eks!

      Kustuta

ütle midagi!
say something!