Paastu viies päev: kõige hullem on möödas

Täna ärgates oli selline tunne, et jõud on tagasi. Kolmandal päeval ta kadus täielikult - sain hirmsa kõhuvalu ja ei püsinud jalul. Ei midagi eepilist, suremise tunnet ei olnud, aga intensiivselt ebameeldiv siiski. Või noh ebameeldiv on vale sõna, sest ma tervitasin ja tänasin seda valu, kuna see on paranemise võõrandamatu osa.

Neljandal päeval hakkas jõud tasapisi tagasi tulema. Hommikul ajas mõte ravimteest südame pahaks nii, et lasin üle. Õhtul juba sai võtta. Ühtlasi alates eilsest hakkas allergia mu näost pagema ja nägu paugust inimese näo moodi minema. Täna, viiendal päeval on veel parem. Ideaal pole veel käes, aga kõik märgid osutavad hea poole.

Peale selle sattusin eile Hiina sauna ja sain minikultuurišoki, aga see väärib eraldi sissekannet. Järgnes jalamassaaž. Mis algas õlgade masseerimisega ja ma ütlen teile - oi-va-li-ne! See imeline poiss leidis üles selle koha mu kaelas, mis läks nässu, kui ma LAV-is autoõnnetusse sattusin, kaela turvavööga ära põrutasin ja mis ühe mu käe tuimaks muutis ning siiamaani tunda annab näiteks sellega, et olen patjade suhtes väga valivaks muutunud. Ja ma ütlen teile, ma käisin pärast seda lopsu Eestis kiropraktiku juures ja massaažis ja ei midagi… Aga see eilne poiss leidis selle koha üles ja ajas oma sõrmed sügvale sinna sisse ja lasi pinge sealt välja. Tundsin, kuidas elekter jookseb kaelalülide vahelt keskmise sõrme otsa välja! Nüüd on mul selline õnnis paranemis- ja vabanemisvalu kaelas, et tahaks ta ära kodustada!

Ekstratore on muidugi veel see mõte, et kaela korda saamiseks tuli mul jalamassaaži minna. No heihoo.
Seda ka, et kõht ei ole veel tühjaks läinud. Sellegipoolest guugeldasin pool ööd retsepte. Isetehtud Bounty šokolaad, maasika-rabarberi french toast mmm…

Pluss: Jesse kirjutab ka kodustele blogi ja tal on üks tore sissekanne detoxi/paastu kohta, nats teoreetilisem ja üldharivam, kui mina viitsin. Inglise keeles. Lugege siit.